Väärt kogemused ja kontaktivõrgustik ülikoolist kaasa

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna sTARTUp Lab on Tartu startup kogukonna liige ja selle pakutava äriideede arendamise (eelinkubatsiooni) programmi STARTER (mille mentor ja žürii liige ka mina olen aastaid olnud) roll laiemalt on ettevõtjate järelkasvu kasvatamine. Keegi ei oota, et sealt tekib kohe palju uusi iduettevõtteid, kuid kui sellel kasvulaval sihikindlalt harida ettevõtlikult mõtlevaid noori, kes järjepidevalt teevad ettevõtluskatsetusi, siis ükskord nad õnnestuvad. Koolid ja ülikoolid peaksid andma noortele kaasa mitmekülgse ning avatud maailmavaate ja mõned elulised oskused ning selleks on oluline olemasolevate initsiatiivide toetamine ja arendamine. Nii äriideede võistlus Kaleidoskoop, STARTER kui sTARTUp Lab on kujunenud osaks Tartu start-up kogukonnast. STARTER on üks väheseid väljapaistvaid initsiatiive üldises akadeemilises õhkkonnas. Siin antakse noortele elulist teadmist ja kogemust juurde - see on kvaliteetvõimalus sotsiaalse kapitali loomiseks, iseenda väärtuse tõstmiseks. Programmi suur väärtus on tudengite otsene kokkupuude tippettevõtjate ja teistes elusfäärides tegutsejatega. Selle laia suhtevõrgustiku potentsiaali, neile tehakse eeltutvustused tänu programmi läbiviijatele ära, väärtust nad ise ilmselt kohe ei oskagi hinnata. Enamus neist ju pole pidanud ise sellel tasemel varasemalt kontakte looma. Ettevõtte tippjuhi või spetsialisti töötoas osalemise või tema pooletunnise mentoraja eest tuleb üldjuhul alati maksta.

Nii äriideede võistlus Kaleidoskoop, STARTER kui sTARTUp Lab on kujunenud osaks Tartu start-up kogukonnast. STARTER on üks väheseid väljapaistvaid initsiatiive üldises akadeemilises õhkkonnas. Siin antakse noortele elulist teadmist ja kogemust juurde - see on kvaliteetvõimalus sotsiaalse kapitali loomiseks, iseenda väärtuse tõstmiseks.

Lisaks on infost üleküllastunud maailmas oluline, et suudad end, oma mõtteid ja ideid seletada lihtsalt ja arusaadavalt (nö. liftikõne/elevator pitch-i kontseptsioon). Seda oskust lihvib STARTER programmi läbimine ja laiemalt kokkupuude iduettevõtlusmaailmaga tublisti.

Kõige olulisem on äriidee arendamisel miks-küsimus

Ettevõtlusaktiivsust mõjutab ilmselt ka see, et akadeemilises hariduses keskendutakse ettevõtlusteemade käsitlemisel rohkem tehnilistele detailidele ja formaalsele struktuurile (aktiva, passiva, canvas jms), madalama tähelepanu saab mõju ja põhjuse pool, miks sellega üldse tegeleme. Seda miks-küsimust ei üritata lahti murda, kuid seni, kuni puudub omaniku- ja vastutustunne, puudub ka ettevõtluse loomusest arusaamine.

Harva, kui ma isegi mentorina saan “Miks te seda teete?” küsimusele konkreetse ja usutava vastuse. Kui suudate mulle adekvaatselt selgeks teha, et teeme seda ainepunktide saamise pärast, siis see on samuti hea vastus. Siiani pole keegi seda kohe ausalt julenud välja öelda. Noored kipuvad sageli lahendama kas liiga suurt või siis mitut ülesannet-probleemi üheaegselt. Kui siia lisada eestlaslik täiusliku toote-teenuse arendamise ihalus, siis kiiresti jõutakse ebarealistlike plaanideni ajalises või rahalises (või mõlemas) mõttes. Ärilises plaanis üldjuhul pole mõeldud, kes konkreetselt on klient/kliendid. Äriideede arendajate puhul on suhete hoidmine ja omavahelised kokkulepped alatihti läbimõtlemata valdkond.
Olen aastate jooksul mentorina näinud, et tiim on edu võti, kui tiim jääb tugevalt paika, siis katsetavad ning lõpuks jõuavad oma sobiva idee ja ärimudelini. Ettevõtte ehitamine on aeganõudev tegevus, kui miks-küsimus pole iseendale korralikult vastatud, siis võid leida end tegelemas millegagi, mis sind kohe kuidagi ei motiveeri ega köida. STARTERi käigus leiavad noored end sageli sedasorti ebaharilike küsimuste eest, millele vastuste otsimine võib neile ootamatul kombel isegi pinget pakkuda.

Tudengite ideed võiks pärisellu innovatsiooni tuua

Kui hariduses mõtestada ja siduda teooriat reaaleluliste näidetega, siis on ka tehniline pool kuulajale põnevam ja arusaadavam. Sama soovitan tiimidele oma koolitustel: looge kõigile mõistetavaid ja arusaadavaid seoseid. Kui vaadata majanduslikust perspektiivist, siis tudengitele ja õpilastele on järjekordse sotsiaalvõrgustiku või e-poe loomise kõrvalt hea ka lahendada ettevõtjate antud päris juhtumeid ja pakuksid ideedena omalt poolt lahendusi ühiskonna murekohtadele – nii on kasu ja õppimise koht on palju suurem. Kunstlike asjade lahendamise puhul näen, et seal ei ole õiget huvitatust taga, õppetund või kogemus jääb saamata. Mida rohkem õnnestuks ettevõtjaid kaasata oma asja presenteerima ja rääkima, siduda neid noorte mõtete ja lahendustega, siis sealt need seosed ja kokkupuutepunktid tekivadki.

Oluline on oskus erinevaid elualasid siduda

Erinevate maailmade kokkupuudetes hakkavad juhtuma põnevad sündmused, tehnoloogia ja kunst (disain) on täna lahutamatud kaaslased, sünteetiline bioloogia ja vertikaalne põllumajandus ei ole vastanduvad sõnapaarid. Ettevõtlus on teatud mõttes elukestva õppetöö üks vorme. Veidi kurb oleks, kui me Eesti põhjamaiselt head haridust ei suudaks peale koolipingist lahkumist rakendada. STARTERilaadsed programmid aitavad maailma mõtestada ja mõista nii noortel kui vanadel, nii „õppuritel“ kui „õpetajatel“. Heaks näiteks siin kasvõi Ajujahis võistlev tiim Communicare, kes just alguse saanud STARTERist. Minge ja guugeldage, millega noored toimetavad!

Vaido Mihkeim pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu aasta ettevõtlusõppe mentori tiitli. Tartu Ülikool on Edu ja Tegu juhtpartner ning viib läbi STARTER programmi Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel.

Liitu STARTERiga kevadsemestril https://startuplab.ut.ee/et

Lisateave: Liina Pissarev, projekti Edu ja Tegu kommunikatsiooni peaspetsialist, 737 4817, liina.pissarev@ut.ee